2. Dukanipāto
8. Kāsāvavaggo
Ja 221: Kāsāvajātakavaṇṇanā
Anikkasāvo kāsāvan-ti idaṁ satthā jetavane viharanto devadattaṁ ārabbha kathesi. Vatthu pana rājagahe samuṭṭhitaṁ. Ekasmiṁ samaye dhammasenāpati pañcahi bhikkhusatehi saddhiṁ veḷuvane viharati. Devadatto pi attano anurūpāya dussīlaparisāya parivuto gayāsīse viharati. Tasmiṁ samaye rājagahavāsino chandakaṁ saṅgharitvā dānaṁ sajjayiṁsu. Atheko vohāratthāya āgatavāṇijo imaṁ sāṭakaṁ vissajjetvā: “Mam-pi pattikaṁ karothā” ti mahagghaṁ gandhakāsāvaṁ adāsi. Nāgarā mahādānaṁ pavattayiṁsu, sabbaṁ chandakena saṅkaḍḍhitaṁ kahāpaṇeheva niṭṭhāsi. So sāṭako atireko ahosi. Mahājano sannipatitvā: “Ayaṁ gandhakāsāvasāṭako atireko. Kassa naṁ dema, kiṁ sāriputtattherassa, udāhu devadattassā” ti mantayiṁsu.
Tattheke: “Sāriputtattherassā” ti āhaṁsu. Apare: “Sāriputtatthero katipāhaṁ vasitvā yathāruci pakkamissati
Atīte bārāṇasiyaṁ brahmadatte rajjaṁ kārente bodhisatto himavantapadese hatthikule nibbattitvā vayappatto asītisahassamattavāraṇaparivāro yūthapati hutvā araññāyatane vasati. Atheko duggatamanusso bārāṇasiyaṁ viharanto dantakāravīthiyaṁ dantakāre dantavalayādīni karonte disvā: “Hatthidante labhitvā gaṇhissathā” ti pucchi. Te: “Āma gaṇhissāmā” ti āhaṁsu. So āvudhaṁ ādāya kāsāvavatthavasano paccekabuddhavesaṁ gaṇhitvā paṭisīsakaṁ paṭimuñcitvā hatthivīthiyaṁ ṭhatvā āvudhena hatthiṁ māretvā dante ādāya bārāṇasiyaṁ vikkiṇanto jīvikaṁ kappesi. So aparabhāge bodhisattassa parivārahatthīnaṁ sabbapacchimaṁ hatthiṁ māretuṁ ārabhi. Hatthino devasikaṁ hatthīsu parihāyantesu: “Kena nu kho kāraṇena hatthino parihāyantī” ti bodhisattassa ārocesuṁ.
Bodhisatto pariggaṇhanto: “Paccekabuddhavesaṁ gahetvā hatthivīthipariyante eko puriso tiṭṭhati, kacci nu kho so māreti, pariggaṇhissāmi nan”-ti ekadivasaṁ hatthī purato katvā sayaṁ
1. Anikkasāvo kāsāvaṁ, yo vatthaṁ paridahissati,
Apeto damasaccena, na so kāsāvamarahati.
2. Yo ca vantakasāvassa, sīlesu susamāhito,
Upeto damasaccena, sa ve kāsāvamarahatī ti.
Tattha anikkasāvo ti kasāvo vuccati rāgo doso moho makkho paḷāso issā macchariyaṁ māyā sāṭheyyaṁ thambho sārambho māno atimāno mado pamādo, sabbe akusalā dhammā sabbe duccaritā sabbaṁ bhavagāmikammaṁ diyaḍḍhakilesasahassaṁ, eso kasāvo nāma. So yassa puggalassa appahīno santānato anissaṭṭho anikkhanto, so anikkasāvo nāma. Kāsāvan-ti kasāyarasapītaṁ arahaddhajabhūtaṁ. Yo vatthaṁ paridahissatī ti yo evarūpo hutvā evarūpaṁ vatthaṁ paridahissati nivāseti ceva pārupati ca. Apeto damasaccenā ti indriyadamasaṅkhātena damena ca nibbānasaṅkhātena ca paramatthasaccena apeto parivajjito. Nissakkatthe vā karaṇavacanaṁ, etasmā damasaccā apetoti attho. “Saccan”-ti cettha vacīsaccaṁ catusaccam-pi vaṭṭati yeva. Na so kāsāvamarahatī ti so puggalo anikkasāvattā arahaddhajaṁ kāsāvaṁ na arahati ananucchaviko etassa.
Yo ca vantakasāvassā ti yo pana puggalo yathāvuttasseva kasāvassa vantattā vantakasāvo assa. Sīlesu susamāhito ti maggasīlesu ceva phalasīlesu ca sammā āhito, ānetvā ṭhapito viya tesu patiṭṭhito. Tehi sīlehi samaṅgībhūtassetaṁ adhivacanaṁ. Upeto ti samannāgato. Damasaccenā ti vuttappakārena damena ca saccena ca. Sa ve kāsāvamarahatī ti so evarūpo puggalo imaṁ arahaddhajaṁ kāsāvaṁ arahati.
Evaṁ
Satthā imaṁ dhammadesanaṁ āharitvā jātakaṁ samodhānesi: “tadā hatthimārakapuriso devadatto ahosi, yūthapati pana aham-eva ahosin”-ti.
Kāsāvajātakavaṇṇanā paṭhamā