Ja 240: Mahāpiṅgalajātakavaṇṇanā
Sabbo jano ti idaṁ satthā jetavane viharanto devadattaṁ ārabbha kathesi. Devadatte satthari āghātaṁ bandhitvā navamāsaccayena jetavanadvārakoṭṭhake pathaviyaṁ nimugge jetavanavāsino ca sakalaraṭṭhavāsino ca: “Buddhapaṭikaṇṭako devadatto pathaviyā gilito, nihatapaccāmitto dāni sammāsambuddho jāto” ti tuṭṭhahaṭṭhā
Atīte bārāṇasiyaṁ mahāpiṅgalo nāma rājā adhammena visamena rajjaṁ kāresi, chandādivasena pāpakammāni karonto daṇḍabalijaṅghakahāpaṇādiggahaṇena ucchuyante ucchuṁ viya mahājanaṁ pīḷesi kakkhaḷo pharuso sāhasiko, paresu anuddayāmattam-pi nāmassa natthi, gehe itthīnam-pi puttadhītānam-pi amaccabrāhmaṇagahapatikādīnam-pi appiyo amanāpo, akkhimhi patitarajaṁ viya, bhattapiṇḍe sakkharā viya, paṇhiṁ vijjhitvā paviṭṭhakaṇṭako viya ca ahosi. Tadā bodhisatto mahāpiṅgalassa putto hutvā nibbatti. Mahāpiṅgalo dīgharattaṁ rajjaṁ kāretvā kālamakāsi. Tasmiṁ kālakate sakalabārāṇasivāsino haṭṭhatuṭṭhā mahāhasitaṁ hasitvā dārūnaṁ sakaṭasahassena mahāpiṅgalaṁ jhāpetvā anekehi ghaṭasahassehi āḷāhanaṁ nibbāpetvā bodhisattaṁ rajje abhisiñcitvā: “Dhammiko no rājā laddho” ti haṭṭhatuṭṭhā nagare ussavabheriṁ carāpetvā samussitadhajapaṭākaṁ nagaraṁ alaṅkaritvā dvāre dvāre maṇḍapaṁ kāretvā vippakiṇṇalājakusumamaṇḍitatalesu alaṅkatamaṇḍapesu nisīditvā khādiṁsu ceva piviṁsu ca.
Bodhisatto pi alaṅkate mahātale samussitasetacchattassa pallaṅkavarassa
1. Sabbo jano hiṁsito piṅgalena, tasmiṁ mate paccayā vedayanti,
Piyo nu te āsi akaṇhanetto, kasmā nu tvaṁ rodasi dvārapālā ti.
Tattha hiṁsito ti nānappakārehi daṇḍabali-ādīhi pīḷito. Piṅgalenā ti piṅgalakkhena. Tassa kira dve pi akkhīni nibbiddhapiṅgalāni biḷārakkhivaṇṇāni ahesuṁ, tenevassa: “Piṅgalo” ti nāmaṁ akaṁsu. Paccayā vedayantī ti pītiyo pavedayanti. Akaṇhanetto ti piṅgalanetto. Kasmā nu tvan-ti kena nu kāraṇena tvaṁ rodasi. Aṭṭhakathāyaṁ pana: “Kasmā tuvan”-ti pāṭho.
So tassa vacanaṁ sutvā: “Nāhaṁ, mahārāja, ‘mahāpiṅgalo mato’ ti sokena rodāmi, sīsassa me sukhaṁ jātaṁ. Piṅgalarājā hi pāsādā otaranto ca ārohanto ca kammāramuṭṭhikāya paharanto viya mayhaṁ sīse aṭṭhaṭṭha khaṭake deti, so paralokaṁ gantvā pi mama sīse dadamāno viya nirayapālānam-pi yamassa pi sīle khaṭake dassati, atha naṁ te ‘ativiya ayaṁ amhe bādhatī’ ti puna idheva ānetvā vissajjeyyuṁ, atha me so puna pi sīse khaṭake dadeyyāti bhayenāhaṁ rodāmī” ti imamatthaṁ pakāsento dutiyaṁ gāthamāha.
2. Na
Ito gato hiṁseyya maccurājaṁ, so hiṁsito āneyya puna idhā ti.
Atha naṁ bodhisatto: “So rājā dārūnaṁ vāhasahassena daḍḍho udakaghaṭasatehi sitto, sāpissa āḷāhanabhūmi samantato khatā, pakatiyā pi ca paralokaṁ gatā nāma aññattha gativasā puna teneva sarīrena nāgacchanti, mā tvaṁ bhāyī” ti taṁ samassāsento imaṁ gāthamāha.
3. Daḍḍho vāhasahassehi, sitto ghaṭasatehi so,
Parikkhatā ca sā bhūmi, mā bhāyi nāgamissatī ti.
Tato paṭṭhāya dovāriko assāsaṁ paṭilabhi. Bodhisatto dhammena rajjaṁ kāretvā dānādīni puññāni katvā yathākammaṁ gato.
Satthā imaṁ dhammadesanaṁ āharitvā jātakaṁ samodhānesi: “tadā mahāpiṅgalo devadatto ahosi, putto pana aham-eva ahosin”-ti.
Mahāpiṅgalajātakavaṇṇanā dasamā
Upāhanavaggo navamo
Tassuddānaṁ:
Upāhanaṁ vīṇāthūṇaṁ, vikaṇṇakaṁ asitābhu,
Vacchanakhaṁ bakañceva, sāketañca ekapadaṁ,
Haritamātu piṅgalaṁ.