Ja 334: Rājovādajātakavaṇṇanā
Gavaṁ
Idaṁ satthā jetavane viharanto kosalarañño ovādavasena kathesi. Tañhi rājānaṁ dhammassavanatthāya āgataṁ satthā āmantetvā: “Mahārāja, raññā nāma dhammena rajjaṁ kāretabbaṁ, yasmiñhi samaye rājāno adhammikā honti, rājayuttā pi tasmiṁ samaye adhammikā hontī” ti catukkanipāte (AN. 4.70) āgatasuttanayena ovaditvā agatigamane agatiagamane ca ādīnavañca ānisaṁsañca kathetvā: “Supinakūpamā kāmā” ti ādinā nayena kāmesu ādīnavaṁ vitthāretvā, “mahārāja, imesañhi sattānaṁ:
Maccunā saṅgaro natthi, lañjaggāho na vijjati,
Yuddhaṁ natthi jayo natthi, sabbe maccuparāyaṇā.
Idha pana satthā: “Mahārāja, porāṇakarājāno pi paṇḍitānaṁ kathaṁ sutvā dhammena samena rajjaṁ kārentā saggapuraṁ pūrayamānā gamiṁsū” ti vatvā raññā yācito atītaṁ āhari.
Atīte bārāṇasiyaṁ brahmadatte rajjaṁ kārente bodhisatto brāhmaṇakule nibbattitvā vayappatto sikkhitasabbasippo isipabbajjaṁ pabbajitvā abhiññā ca samāpattiyo ca nibbattetvā ramaṇīye himavantapadese vanamūlaphalāhāro vihāsi. Atha rājā aguṇapariyesako hutvā: “Atthi nu kho me koci aguṇaṁ kathento” ti pariyesanto antojane ca bahijane ca antonagare ca bahinagare ca kañci attano avaṇṇavādiṁ adisvā: “Janapade nu kho kathan”-ti aññātakavesena janapadaṁ cari. Tatrā pi avaṇṇavādiṁ apassanto attano guṇakatham-eva sutvā: “Himavantapadese nu kho kathan”-ti araññaṁ pavisitvā vicaranto bodhisattassa assamaṁ patvā taṁ abhivādetvā katapaṭisanthāro ekamantaṁ nisīdi.
Tadā bodhisatto araññato paripakkāni nigrodhaphalāni āharitvā paribhuñji, tāni honti madhurāni ojavantāni sakkharacuṇṇasamarasāni. So rājānam-pi āmantetvā: “Imaṁ mahāpuñña, nigrodhapakkaphalaṁ khāditvā pānīyaṁ pivā” ti āha. Rājā tathā katvā bodhisattaṁ pucchi: “Kiṁ nu kho, bhante, imaṁ nigrodhapakkaṁ ati viya madhuran”-ti? “Mahāpuñña, nūna rājā dhammena samena rajjaṁ kāreti, tenetaṁ madhuranti. Rañño adhammikakāle
Bodhisatto pissa tatheva vatvā nigrodhapakkaṁ adāsi, taṁ tassa tittakarasaṁ ahosi. Rājā: “Amadhuraṁ nirasan”-ti saha kheḷena chaḍḍetvā: “Tittakaṁ, bhante” ti āha. Bodhisatto: “Mahāpuñña, nūna rājā adhammiko bhavissati. Rājūnañhi adhammikakāle araññe phalāphalaṁ ādiṁ katvā sabbaṁ amadhuraṁ nirojaṁ jātan”-ti vatvā imā gāthā abhāsi:
1. Gave ce taramānānaṁ, jimhaṁ gacchati puṅgavo,
Sabbā tā jimhaṁ gacchanti, nette jimhaṁ gate sati.
2. Evam-eva manussesu, yo hoti seṭṭhasammato,
So ce adhammaṁ carati, pageva itarā pajā,
Sabbaṁ raṭṭhaṁ dukhaṁ seti, rājā ce hoti adhammiko.
3. Gavaṁ ce taramānānaṁ, ujuṁ gacchati puṅgavo,
Sabbā gāvī ujuṁ yanti, nette ujuṁ gate sati.
4. Evam-eva manussesu, yo hoti seṭṭhasammato,
So sace dhammaṁ carati, pageva itarā pajā,
Sabbaṁ raṭṭhaṁ sukhaṁ seti, rājā ce hoti dhammiko ti.
Tattha
Rājā bodhisattassa dhammaṁ sutvā attano rājabhāvaṁ jānāpetvā: “Bhante, pubbe nigrodhapakkaṁ aham-eva madhuraṁ katvā tittakaṁ akāsiṁ, idāni puna madhuraṁ karissāmī” ti bodhisattaṁ vanditvā nagaraṁ gantvā dhammena rajjaṁ kārento sabbaṁ paṭipākatikaṁ akāsi.
Satthā imaṁ dhammadesanaṁ āharitvā jātakaṁ samodhānesi: “tadā rājā ānando ahosi, tāpaso pana aham-eva ahosin”-ti.
Rājovādajātakavaṇṇanā catutthā