Ja 344: Ambajātakavaṇṇanā
Yo
Atīte bārāṇasiyaṁ brahmadatte rajjaṁ kārente bodhisatto sakkattaṁ kāresi. Tadā eko kūṭajaṭilo bārāṇasiṁ upanissāya nadītīre ambavane paṇṇasālaṁ māpetvā ambe rakkhanto patitāni ambapakkāni khādanto sambandhamanussānam-pi dento nānappakārena micchājīvena jīvikaṁ kappento vicarati. Tadā sakko devarājā: “Ke nu kho loke mātāpitaro upaṭṭhahanti, kule jeṭṭhāpacayanakammaṁ karonti, dānaṁ denti, sīlaṁ rakkhanti, uposathakammaṁ karonti, ke pabbajitā samaṇadhamme yuttapayuttā viharanti, ke anācāraṁ carantī” ti lokaṁ volokento imaṁ ambagopakaṁ
Tadā bārāṇasito catasso seṭṭhidhītaro taṁ ambavanaṁ pavisiṁsu. Kūṭajaṭilo tā disvā: “Tumhehi me ambāni khāditānī” ti palibuddhi. “Bhante, mayaṁ idāneva āgatā, na te ambāni khādāmā” ti. “Tena hi sapathaṁ karothā” ti? “Katvā ca pana gantuṁ labhissāmā” ti? “Āma, labhissathā” ti. “Sādhu, bhante” ti tāsu jeṭṭhikā sapathaṁ karontī paṭhamaṁ gāthamāha.
1. Yo nīliyaṁ maṇḍayati, saṇḍāsena vihaññati,
Tassa sā vasamanvetu, yā te ambe avāharī ti.
Tassattho: yo puriso palitānaṁ kāḷavaṇṇakaraṇatthāya nīlaphalādīni yojetvā kataṁ nīliyaṁ maṇḍayati, nīlakesantare ca uṭṭhitaṁ palitaṁ uddharanto saṇḍāsena vihaññati kilamati, tassa evarūpassa mahallakassa sā vasaṁ anvetu, tathārūpaṁ patiṁ labhatu, yā te ambe avāharīti.
Tāpaso: “Tvaṁ ekamantaṁ tiṭṭhāhī” ti vatvā dutiyaṁ seṭṭhidhītaraṁ sapathaṁ kāresi. Sā sapathaṁ karontī dutiyaṁ gāthamāha.
2. Vīsaṁ vā pañcavīsaṁ vā, ūnatiṁsaṁva jātiyā,
Tādisā pati mā laddhā, yā te ambe avāharī ti.
Tassattho: nāriyo nāma pannarasasoḷasavassikakāle purisānaṁ piyā honti. Yā pana tava ambāni avāhari, sā evarūpe yobbane patiṁ alabhitvā jātiyā vīsaṁ vā pañcavīsaṁ vā ekena dvīhi ūnatāya ūnatiṁsaṁ vā vassāni patvā tādisā paripakkavayā hutvā pi patiṁ mā laddhāti.
Tāya pi sapathaṁ katvā ekamantaṁ ṭhitāya tatiyā tatiyaṁ gāthamāha.
3. Dīghaṁ
Saṅkete pati mā adda, yā te ambe avāharī ti.
Tassattho: yā te ambe avāhari, sā patiṁ patthayamānā tassa santikaṁ abhisaraṇatāya abhisārikā nāma hutvā ekikā adutiyā gāvutadvigāvutamattaṁ dīghaṁ addhānaṁ gacchatu, gantvā pi ca tasmiṁ asukaṭṭhānaṁ nāma āgaccheyyāsīti kate saṅkete taṁ patiṁ mā addasāti.
Tāya pi sapathaṁ katvā ekamantaṁ ṭhitāya catutthā catutthaṁ gāthamāha.
4. Alaṅkatā suvasanā, mālinī candanussadā,
Ekikā sayane setu, yā te ambe avāharī ti.
sā uttānatthā yeva,
Tāpaso: “Tumhehi atibhāriyā sapathā katā, aññehi ambāni khāditāni bhavissanti, gacchatha dāni tumhe” ti tā uyyojesi. Sakko bheravarūpārammaṇaṁ dassetvā kūṭatāpasaṁ tato palāpesi.
Satthā imaṁ dhammadesanaṁ āharitvā jātakaṁ samodhānesi: “tadā kūṭajaṭilo ayaṁ ambagopako mahallako ahosi, catasso seṭṭhidhītaro etā yeva, sakko pana aham-eva ahosin”-ti.
Ambajātakavaṇṇanā catutthā